Uutiset 2020

Tulvečääsi paijaan aldapeeivij ääigi vaahâgrääji räi Ruávinjaargâst já Kittâlist (Laapi)

Laapi IPI-kuávdáš já Tulvekuávdáš tieđettává

Ruávinjaargâst Kittâlist čääci paijaan alemuu tääsi aldasáid oholoopâ ääigi. Kuábbáá-uv kuávlust tulve pištá alemus tääsist tuođânálásávt oho verd. Árvuštâllâm mield Kittâlist tulve paijaan ive 2005 tulve táásán já Ruávinjaargâst vaahâgrääji paijeel tâi joba ive 1993 tulve táásán. Árvuštâllâm mield virdim šadda leđe Kittâlist paijeel 1000 m3/s já Ruávinjaargâst 4000 - 4200 m3/s. IPI-kuávdáš váárut, et juuvâin láá stuorrâ virdiimeh já riddoviemâreh láá piäđuliih.

Juuvâ virdiimeh láá Laapist lamaš aldapeeivij ääigi lassaanmin, tondiet ko muottuuh láá suddâm jotelávt lieggâ šooŋâi keežild. Tave-Laapi kuávlun láá tiäđust muáddi čuáskimis fiärttupeeivi, mii hittood muottui suddâm já tässee tulve alemuu tääsi kuhheeb äigimuudon. Algâohhoost lieggânškuát oppeet já tuođânálásávt suddâd loopâid muottuid kulgâmkuávluin. Jis puáttee ohhoost arva ennuv, te tot sáttá vaiguttiđ tulve alemuid taasijd merhâšitteht.

Puoh čácáduvâin čääsialoduvah šaddeh pajaniđ vala sl. 1,5 – 2 meetter tááláá aloduvâst. Jis tulve paijaan oovdeb oláttâsâi paijeel, te toh sättih vahâgittiđ ráhtusijd tain čuosâttuvâin, main ij lah ovdeláá arvâlum et ličij tulvevahâgij riskâ.

Avveeljuuvâst čuásis šoŋŋâ tässee tulve alemuu tääsi já árvuštâllâm mield čääsialodâh šodâččij leđe alemuu tääsist puáttee oho pelimuddoost. Tulve páácá tááláá ennustâs mield vaahâgrääji vuoluubel. Muottuin lii vala eenâb ko peeli sudâhánnáá, te sáttá tulvâđ čuuvtij, jis liegâsvuotâ paijaan jotelubbooht ko lii ennustum tâi arva eenâb. Árvuštâllâm mield virdim šadda leđe sl. 600-800 m3/s kooskâst.

Tuárnusjuuvâst tulve alemuu tääsi lii árvuštâllâm mield puáttee oho loopâ peln. Ennustâs mield virdim stuáruččij meid Tuárnusjuuvâst stuárráábin ko táváliih kiđđâtulveh (sl. 3100 - 3500 m3/s kooskâst). Tuáistáážin Tuárnusjuuvâ čäsuáivi páácá Tuárnusist já Pellost tulveviemârij vuoluubel, mut viemârdum kuávlui ulgguubeln sättih šoddâđ mottoom verd vahâgeh.

IPI-kuávdáš váárut, et juuvâin láá stuorrâ virdiimeh já riddoviemâreh láá piäđuliih

Ulmuuh kalgeh väldiđ huámmášumán, et čääsi kulgâmliähtu lii stuárráb ko táválávt. Tulvečaasijn jotteem kárbáin já eres vuovijguin-uv lii varâlâš. Ton lasseen ridoh láá heerkih eroosion já kolgee čääci sáttá puurrâđ taid piäđulávt.

Riddovijđoduvâin kalga huolâttiđ, et laidureh, kárbáh já puoh eres-uv ráhtuseh šaddeh torvolávt kiddâ já syeijejum. Viljâleijeeh kalgeh velttiđ fievridmist mođe tulvee piäldoid, tondiet ko tot lasettičij ravâdâsnuáđi. Táválubboost stuárráb tulve paajeed čääsi maaŋgâ páihálii já vuáđumaađij oolâ.

Čuávu tulvetile

Čuávuvâš Laapi kuávlun kyeskee tulvetiäđáttâs adeluvvoo vástuppeeivi já ton lasseen tiileest tieđettuvvoo iärrás lasseen Twitterist. Jis tileh muttojeh eresnáál ko lii ennustum, te tast tieđettuvvoo tállán. Tulvetilekove já ennustâsâid puáhtá čuávvuđ väldikodálii www.ymparisto.fi/tulvatilanne -siijđost. Ennustâsah peividuvvojeh muádi tiijme kooskâi.

Lasetiäđuh:

Njunoš čäcitáuluäššitobdee Timo Alaraudanjoki, Laapi IPI-kuávdáš,
puh. 0295 037 282, ovdânommâ.suhânommâ@ely-keskus.fi

Njunoš hydrolog Bertel Vehviläinen, Suomâ pirâskuávdáš,
puh. 0295 251 731 (Tulvekuávdáš), ovdânommâ.suhânommâ@ymparisto.fi

Ravvuuh jiešráđálii rahttâttem várás

Jyevi jieijâd tulveaiccâmijd Sää-heiviittâssáin

IPI-kuávdáá já Tulvekuávdáá ohtsiih tiäđáttâsah

Tulvetile čuávvum

  • Tulvetile ubâ Suomâst puáhtá čuávvuđ masa reaaliääigist väldikodálijn čäcitile já ennustâsah -siijđoin: www.ymparisto.fi/tulvatilanne

Twitter

27.5.2020

 


Päivitetty